MEKK: Eesti köök on meie teema!

Eesti on nii väike maa, et mingeid erilisi, ainult meie tooraineid, ei saa olemas ollagi. Sellel samal põhjusel ei saa olemas olla ka väga palju Eesti köögiga restorane. Mängumaa on piiratud ja, mis seal salata, ei ole ka eriti ligitõmbav. Kunagise lihtsa talupojatoidu tegemine tasemel, mis köidab inimesi täna, on enamikule lootusetu ettevõtmine.

Seda enam tuleb lugu pidada nendest vähestest, kes tahavad, jäksavad ja oskavad. Restoran MEKK tõusis praktiliselt kohe pärast avamist moodsa Eesti köögi edasiarendajate etteotsa ja paistab, et kõik on sellega rahul. Mitte keegi ei ole teinud arvestatavat katset MEKKist mööda minna.
Ja MEKK tunneb ennast liidrikohal kindlalt ning kogub kiiresti tuntust ka väljaspool Eesti piire. Eesti restorane tutvustavat üritust ilma MEKKita ei kujuta hästi enam ettegi.

Sealihakuu jaoks toitude väljamõtlemiseks ei pea MEKKi peakokk Rene Uusmees eriti pingutama. Tema jaoks on sealihatoidud igapäevateema.
Eestlane on alati söönud sülti. Enamasti mädarõika ja/või rohke äädikaga. Rene süldis on vanadest põhimõtetest jäänud järgi pelgalt idee. Isegi sõna "sült" toidu nimes puudub. Tõepoolest, kui seakooti on väärtustatud hanemaksaga, mida omakorda on marineeritud "Põltsamaa Kuldses", mädarõikast on saanud kreem ning äädikamaitset kannavad marineeritud juurviljad, on see toit omaaegsest süldist sama kaugel kui tänavuse aasta automudel hobuvankrist.

See mooritud sealiha on jõudnud menüüsse pikema arendustöö tulemusena. Natuke teistsugusel kujul pakkus MEKK seda Taanis Copenhagen Cooking festivali ajal kohalikele oma külalismenüüd pakkudes.

"Taanlased on sealiha suhtes väga nõudlikud ja asjatundlikud. Meie oma võeti seal hästi vastu. Võib-olla, et isegi kogu meie siinne sealiha söömise kultuur sai kunagi alguse Taanist. Siis, kui Eestit valitsesid taanlased ja Tallinn sai Taani linnana oma nime," fantaseerib Rene.
Hilissügisel soojendab niisugune toit väljast külma käest tulnud inimese kiiresti üles.

http://ezine.eestimaitsed.com/#lk6